Veel üks sinine... aga sedasi mõnusalt muie näol sinine.
Järjekordne 12 tunnine "käib töö ja tilk koos" proov seljataga. Viskasime mikrid tuppa üles ja hakkasime lihtsalt jämmima kambaga oma ideid ja päeva lõpuks oli seitsme uue loo ideed lives ära demotud. Täiesti hullumaja - tulla proovikasse kokku ja mängida mussi lihtsalt niikaua kuni ideed loksuvad paika ja minna õhtul ära seitsme looga. Mi laik! Harjumatu see ka, et ühel hetkel ronib Soku trummide taha, Mihkel kidra mängima ja Maarius samamoodi - bass rändab ka käest kätte, Kalle laulab ette kidra riffe, mida võiks kasutada ja mingi väike maagia värk on õhus. Ehk siis me pole veel päris valmis bänd aga vaikselt hakkab tulema see vabadus, et kõik mõtlevad ja teevad asju koos ning täiustavad teineteise ideid ja see hakkab vaikselt õigesti kõlama. Tra kas keegi peale minu üldse saab aru, mis ma mõtlen sellega? Aga jah, otsime veel oma gruuvi kuid järjest mõnusamaks läheb asi. See on ka kuul, et kogu bänd kirjutab - mussi, sõnu. Ma ei usu, et keegi tahaks me nahas olla kui me ükskord hakkame valima, et mis lood siis plaadile peaks panema. Rasked valikud...
Meie "saatjaskond" ka kasvab vaikselt, kes meil proovikas nii töö kui tilga osas abiks. Meiega lavalgi kaasas olnud Siimule lisaks on viimased ohvrid siis Revolveri meisterkokk Marko, kelle töö on lihtne kuivõrd bänd on pideval vedeltoidul - ainuke nõue, et see vedelik ka pähe hakkaks. Ja teiseks ohvriks Revolveri superstaar Artur. Cheers mates!
Õhtu lõpetasime Maariuse ja Arturiga peale Prozac Nation'i sisselaulmist Dramamama Miku ja Lauriga viina juues Lauri juures. Meile tehti väike Dramamama materjali eelkuulamine ja raisk seal on kulda - I've got arms and I've got legs, I wanna dance! Jämmisime Lauri ja Arturiga AC/DC lugusi ja tegime Mikuga väikse nostalgiatripi Brides in Bloomi lugusi mängides. Tähh sõbrad, oli tore! Loodetavasti teil ka kõik korras!
Ah jaa - Mihkel ja Maarius üllatasid meid heade uudistega ja fakk raisk - elu on hea. Meil on me sõbrad ja meil on me muss ja lisaks on meil inimesed, kelle juurde päeva lõpuks minna sest nad ootavad meid ükskõik kui fucked up värdjate kamp me poleks. Tänud Revolveri peredele siinkohal :)
Täna õhtul jälle kidra kätte ja järgmisi lugusi kribama. Meelde jäi eilsest veel Miku veidi kurb aga samas ka veidi uhke tõdemus, et mina ja tema oleme vastikud egod. Tal on vast õigus aga Mikul on täiesti õigustatult põhjust seda ka olla. Samamoodi olen siiani üllatunud endise Aidese Mike'i arvamusest emo teemadel kui üks päev koos proovi sõitsime - Mike sa eksid sest see tüüp on peast segi rokenroll ja täiesti õiges kohas. :)
Kuni järgmise korrani!


Nimi:

e-Mail (ei avalikustata):

Koduleht:


Jätan näo meelde? Võta siit linnuke ära! ; )