Tunne nagu mingil poisikesel, kes on leidnud vidina, millega saab mõnuga sitta keerata vahele jäämata. Ärevus ja ootus, tahtmine ja ära tegemine. Aga vahele jääme me kõik ükskord nii kui niii. Meie puhul toimub see 30. aprillil, kui ronime esimest korda masside ette lavale. Kuidas me sellest olukorrast aga välja tuleme - seda näeb juba Tapperis selsammusel eelmainitud kuupäeval.

Pea on täis pulki ja siia-sinna lendavaid mõtteid. Esimese liveni on kuradi kaua aega, samas ka liiga vähe. Tööd tuleb veel ohtralt teha, aga õnneks on kurjad plaanid juba paigas. Mitte ei taha istuda siin kontoris ja seda sissekannet kirjutada, vaid olla 200 km loode pool ning tüüpidega lugusid paika sättida. Hea on see, bändi ei tehta vaid kord nädalas vaid mingi progress toimub kogu see kuradi aeg kahe pühapäeva vahel. Igalühel omamoodi, aga kõigil ühise eesmärgi nimel. Niiet tegelt ei tasu üldse imestada, miks enne kuulatava materjali olemasolu on mingil bändil juba olemas blogi või veebileht.. või promopildid.. peagi. Mul lihtsalt on aega ja tahtmist tegeleda selle bändiga ning kui ma pole just proovis, siis tegeleda just nii nagu ma kõige paremini oskan ; )

Näiteks jõudsin just 30. aprilli plakatiga ühele poole, seepärast ka see sissekanne tegelikult.

Ja nüüd jään ootama.
30. aprilli ja teid kõiki lava ees!


Nimi:

e-Mail (ei avalikustata):

Koduleht:


Jätan näo meelde? Võta siit linnuke ära! ; )